Larix Grupp OÜ on Eesti ettevõte, millel on üle 10 aasta haljastuses kogemusi.

Firma on loodud 2000. aastal ja baseerub erakapitalil. Peamisteks haljastussuundadeks on hüdrokülv ning mulla planeerimine ja seemnekülv. Olime 2006. aastal esimeste seas Eestis, kes tulid turule hüdrokülvi tehnoloogiaga.

Tänasel päeval tegutseme nii suurtel kui väikestel objektidel, kasutades nii klassikalist mullaga haljastamist kui hüdrokülvi. Oleme ainuke ettevõte Eestis, kes suudab pakkuda sobivaid hüdrokülvisegusid väga erinevatesse tingimustesse. Näiteks pakume kvaliteetset materjali väga ekstreemsete erosiooni tingimuste puhul.

Meie peamisteks klientideks on suured ehitusettevõtted, kuid pakume teenust ka eraklientidele.

Ülevaade tehtud  töödest.

Hüdrokülv on üha enam populaarsust koguv muru külvamise viis, mille teostus on kiire ja efektiivne. Hüdrokülvi protsess kujutab endast muruseemne, vee, multš, liimaine, väetise, värvi ning vastavalt pinnasele veel mõne lisaaine kokkusegamist ja segu eelnevalt ettevalmistatud pinnasele laialijaotamist. Märg segu moodustab maapinnale justkui teki, mis kaitseb muruseemet tuule, päikese ning erosiooni eest, hoides samal ajal idanemiseks ning juurdumiseks vajalikku niiskust ning toitaineid. Pärast idanemist hakkab multš aeglaselt lagunema, lisades pinnasele järk-järgult toitaineid.

• Omadused
• Külvisegud
• Hüdromultš
• GeoPerm
• GP eelised

• Hea:

  1. Kiirus - hüdrokülvimeetodit kasutades on võimalik suuri alasid kiirelt ja kvaliteetselt katta.
  
  2. Erosioonikontroll - tänu multšile ja liimainele moodustub ulatuslikult seotud pinnas, mis talub erosiooni
  
  3. Ökonoomsus - tänu minimaalsele vajadusele pinnast ettevalmistada on hüdrokülvi kasutamine odavam ning ökonoomsem kui klassikaline haljastus. Larix Grupil on pakkuda ka segusid, mida võib kanda otse liivale ja looduslikule kruusale.
  
  4. Efektiivsus - optimaalse vegetatsioonikeskkonna tõttu on muru tärkamine kiire (alates viiest päevast).

  
  
  

  Tähelepanu tuleb pöörata:

  1. Ajastus - muru tärkamiseks on oluline valida hüdrokülviks õige aeg. Külv peaks jääma vegetatsiooniperioodi.
  
  2. Kvaliteet - ebakvaliteetsete materjalide kasutamine ja/või valed segunormid viivad kehva tulemini.

• Tavahüdrokülviks nimetatakse hüdrokülvi, mida kasutatakse maanteeservadel, platsidel jne. Selline segu koosneb harilikullt paberi-, puufiiberkiu- või põhumultšist.
  
  Täna on Larix Grupp kehva kvaliteedi tõttu puhtast paberimultšist loobunud. Pabermultši hind on küll odavam, kuid tulemus on pahatihti ebakvaliteetne. Meie peamiselt kasutatav segu koosneb põhust ja teatud tingimustes kasutame puufiiberkiumultši.
  
  Katsetuste tulemused teadusasutustes ning proovipindadel kinnitavad ja toetavad hüdrokülvi meetodi äärmist efektiivsust. Lisaks hüdrokolloididele ja sideainetele sisaldab koostis teisigi aineid, mis tagavad hea viskoossuskontrolli, hüdrokolloidide hajuvuse, minimaalse vahutavuse, parema vettpidavuse ning kiudude veemahutavuse.

• Hüdromultš koosneb peenikestest termomehaaniliselt töödeldud heinataimede kiududest. Sellise multši kasutamisel tekib pinnasele omavahel tugevalt seotud kattekiht. Samuti tagab peenikeste kiudude kasutamine tihedama ja ühtlasema katvuse ruutmeetri kohta, mis suurendab kleepuvust ning niiskushoidvust. Tänu multšis kasutatavale pehmekiulisele materjalile suudab see rohkelt niiskust imada. Materjali töödeldakse kõrgsurveauruga (termotöötlus), tänu millele laienevad taimekiudude poorid, misjärel kiud imavad oma kaaluga võrreldes kordades rohkem vett. Selline seotud vesi eraldub pikkamööda taimekasvudele.
  
  Hüdromultš sisaldab keemilisi komponente, mis ei lahustu sademevees kuni taimkatte kujunemiseni. Liimaines sisalduvad siduvad komponendid tagavad tiheda kattekihi, mis on äärmiselt vastupidav erosioonile. Erosiooni kontrollkatsed katselappidel ja ulatuslik kasutamine paljudes piirkondades kinnitavad, et hüdromultš tagab suurepärase kaitse vee-erosioonile ning pinnase- ja seemnekaole, samas luues tiheda taimkatte (muru).

• GeoPerm ehk BFM segu (ehk seotud fiibersegu) on mõeldud eelkõige kasutamiseks väga keerulistes tingimustes, kus on tugev erosioonioht ja kehvad kasvutingimused. Seda segu võib kanda otse liivale või mõnele teisele pinnasetüübile, mis on toitainete poolest vaene. Segu ise annab piisavalt toitaineid 12 kuu jooksul, et muru saaks normaalselt kasvama hakata.
  
  GeoPerm multš on arendatud välja täitmaks samu funktsioone kui erosioonitõkkematid. Mujal maailmas kasutatakse seda segu erosioonitõkkemati asemel. Eestis oleme selle seguga teinud töid Valga raudteel, Kaarepere viaduktil, Koidula piiripunktis ja paljudel väiksematel objektidel. Segu on ennast igati õigustanud ning tellijad on väga rahule jäänud.

• GeoPermi multši eelised:
  
  1. Efektiivsem taimkatte moodustumine – 2-3 korda efektiivsem kui erosioonitõkkemattide puhul (vt Joonis)
  
  2. Parem erosioonitõke – Ligikaudu 16 korda efektiivsem kui erosioonitõkkemattide puhul (vt Joonis 2)
  
  3. Paigaldamisel ei laineta
  
  4. Kiirem pealekandmine – vähesem pinnase ettevalmistus
  
  5. Võimalik kasutada väga konarliku pinnase puhul – vähesem pinnase töötlemine
  
  6. Võimalus kasutada erinevaid seemnesegusid
  
  7. Metsloomasõbralik – puuduvad võrgud, paelad või klambrid, kuhu loomad võivad liiklemisel kinni jääda.

Aia ja puude hoolduse või kasvõi golfiväljaku rajamise soovist andke teada läbi kontaktivormi. Võtame ühendust esimesel võimalusel.

Oma igapäevatöös kasutame John Deer väiketraktoreid. Nende kaal ja võimsus on just õiges vahekorras, et töötada maksimaalselt ning samas olla piisavalt kerged, et minna ka suvisel kuumal ajal kergeteede peale tööd tegema.

Mullapindade, eriti nõlvade haljastamisel kasutame spetsiaalselt ehitatud mullapuisturit. Puisturil saab kasutada erinevaid viskepeasid ja tema viskeulatus on kuni 15 m. See on ideaalne masin katmaks kõrgeid viaduktinõlvu või kergliiklustee äärseid pindasid. Heades tingimustes ja hea aluspinna olemasolul on mullapuisturiga võimalik katta 1 hektari suurune ala päevas. Sama masinaga on võimalik mullata ka teepeenraid, nii suurtel kui ka kergteedel.

Suurte pindade planeerimisel ja külvamisel kasutame samuti John Deere traktoreid. Lisaks on meil erinevaid külvikuid ja freese, millega on võimalik taastada spordiväljakuid või rajada uusi.

Hüdrokülviks kasutame Finn tüüpi külvikut, mis on Ameerika toode ja väga kvaliteetne. Pütt on piisavalt suur, et teha tööd maanteedel või mõnel muul mahukal objektil. Oleme teinud sama pütiga tööd ka raudteel - toimis sealgi ideaalselt.

• 2011

  Kaarepere viadukt
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 66 000 m²
  Hüdrokülv GeoPerm seguga ca. 11 800 m²
  Hüdrokülv 12 300 m
  
  Kostivere
  Hüdrokülv ca. 7500 m²
  
  Randvere tee
  Hüdrokülv ca. 10 700 m²
  
  Lihula
  Hüdrokülv ca. 32 000 m²
  
  Tapa
  Hüdrokülv BFM seguga ca. 4000 m²
  
  Männiku tee
  Hüdrokülv GeoPerm seguga ca. 1600 m²
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 22 700 m²
  
  Ussimäe prügila
  Mulla planeerimine ja seemne külv 70 000 m²
  
  Jõhvi - Vasknarva mnt.
  Hüdrokülv ca. 44 700 m²
  
  Vändra - Mudiste mnt.
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 36 000 m²

• 2010

  Valga raudteetammi haljastustööd
  GeoPerm 8645 m²
  Hüdrokülv 400 m²
  Siirdemuru paigaldamine ca. 6000 m²
  
  Põdruse - Essu - Kunda
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 45 000 m²
  
  Roela
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 62 000 m²
  
  Mustla
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 42 000 m²
  
  Rannamõisa kergliiklustee
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 13 000 m²
  
  Orissaare
  Hüdrokülv ca. 25 000 m²
  Mulla paigaldus ja seemne külv 11 000 m²

• 2009

  Kiili
  hüdrokülv ca. 28 000 m²
  
  Hiiumaa
  hüdrokülv 20 000 m²
  
  Koidula piiripunkt
  Kookosmati paigaldus 54 000 m²
  
  Pikaliiva tänav
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 11 300 m²
  
  Kuressaare ringtee
  Hüdrokülv 36 500 m²
  
  Padise - Madise
  Hüdrokülv 95 000 m²

• 2008

  Tallinna Lennujaam
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 54 000 m²
  
  Vaida - Aruvalla
  Mulla paigaldus ja seemne külv 95 000 m²
  
  Narva EEJ
  Tuhamägede haljastus ca. 30 300 m²
  
  Imavere - Arkma mnt.
  Hüdrokülv ca. 62 000 m²
  
  Rannapungerja
  Mulla paigaldus ja hüdrokülv ca. 39 000 m²
  
  Kohila
  Hüdrokülv ca. 19 100 m²

• 2007

  Tabasalu kergliiklustee
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 58 000 m²
  
  Kohila - Rapla mnt.
  Hüdrokülv ca. 80 000 m²
  
  Narva EEJ
  Tuhamägede haljastus ca. 352 000 m²
  
  Tartu - Aravete mnt.
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 51 000 m²

• 2006

  Mustjala - Tagaranna
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 42 000 m²
  
  Kose jalgpallistaadion
  Staadioni rajamistööd ja haljastus ca. 8445 m²
  
  Kilingi-Nõmme - Tali
  Hüdrokülv ca. 104 500 m²
  
  Võru spordihalli territoorium
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 8240 m²
  
  Riisipere kooli territoorium
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 8000 m²

• 2005

  Tallinna Lennujaama territoorium
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 5500 m²
  
  Muuga sadama hoidla tee
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 24 000 m²
  
  Peterburi maantee (Maardu- Valgejõe teelõik)
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 83 000 m²
  
  Sauga-Libatse mnt.
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 12 500 m²

• 2004

  Pärnu haigla territoorium
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 35 000 m²
  
  Pärnu - Sauga mnt.
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 17 000 m²
  
  Akadeemia tee
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 8900 m²
  
  Miiduranna nafraterminali territoorium
  Mulla paigaldus ja seemne külv ca. 12 000 m²